Tomatite valik ei piirdu enam ühesuguste punaste viljadega. Kasvatada saab kollaseid, oranže, roosasid, rohelisi, triibulisi ning tumelillasid või peaaegu musti sorte. Värv muudab roa välimust, kuid ei määra üksinda vilja maitset ega kasutusviisi. Tähtsad on ka tomati suurus, viljaliha tihedus, seemnekambrite arv, mahlasus, magusus ja koristusaeg. Seepärast tasub seemneid valida selle järgi, kas saaki soovitakse süüa värskelt, kasutada võileibadel või keeta kastmeks.
Punased tomatid on kõige mitmekülgsemad
Punased sordid sobivad sageli nii salatisse kui ka kuumtöötlemiseks. Keskmise suurusega ümarad viljad on praktilised igapäevaseks kasutamiseks: neid saab lõigata salatisse, lisada võileivale, küpsetada või kasutada supis. Suured ja lihakad sordid, näiteks Marmande või Oxhearti tüüpi tomatid, sobivad eriti hästi paksudeks viiludeks, sest neis on palju viljaliha.
Nojuse valikus leidub klassikaliste punaste sortide kõrval ka triibuline Tigerella, pirnikujuline Red Pear ning suureviljalised sordid. Marmande tüüpi vilju kasutatakse nii värsketes roogades kui ka toiduvalmistamisel.
Kollased ja oranžid viljad annavad salatile värvi
Kollased ning oranžid tomatid mõjuvad värsketes roogades eriti dekoratiivselt. Nende seas leidub väikesi magusaid kirsstomateid, pirnikujulisi vilju ja suuremaid salatitomateid. Paljud kollased sordid tunduvad maitselt mahedad ja magusad, kuid ainult värvi järgi ei saa maitset kindlalt ennustada. Tulemust mõjutavad ka sort, küpsusaste, päikese hulk ja kastmine.
Golden Cherry, Yellow Pearshaped, Goldene Königin ja Orange Queen võimaldavad kombineerida eri kuju ning tooniga vilju. Väikesed kollased tomatid sobivad suupisteteks, salatitesse ja toidu kaunistamiseks. Kuldoranžid kirsstomatid võivad olla väga magusad, mistõttu meeldivad need sageli ka lastele.
Tumedad tomatid sobivad värskelt söömiseks
Peaaegu mustad tomatid ei ole tavaliselt päriselt mustad. Nende koor ja viljaliha võivad olla tumepunased, pruunikad, lillakad või roheliste varjunditega. Sellised sordid valitakse sageli nende erilise välimuse ja mitmekihilise maitse tõttu. Need sobivad hästi salatitesse, bruschetta’le ja juustuvaagnale, kus vilja värv ning maitse pääsevad esile.
Nojuse sortimendis on näiteks Black Cherry, Noire de Crimée ja Kumato Olmeca. Väikesed Black Cherry tüüpi viljad sobivad tervelt söömiseks või poolitatuna salatisse, suuremad tumedad viljad aga viilutamiseks. Eriti efektse tulemuse annab tumedate tomatite ühendamine kollaste ja punaste sortidega.
Kastme jaoks vali lihakam sort
Kastme valmistamisel on tähtsam vilja ehitus kui värvus. Sobiv tomat sisaldab rohkelt viljaliha, kuid vähem vett ja seemneid. Sellest saab paksema kastme, mida ei pea nii kaua keetma. Piklikud ploomtomatid on seetõttu üks tavalisemaid valikuid püree, ketšupi, salsa ja pastakastme tegemiseks.
Roma VF, S. Marzano ja Rio Grande on näited sortidest, mida tasub kaaluda töötlemiseks. Roma tüüpi tomatid on tuntud just kastmetes ja teistes kuumtöödeldud roogades kasutatavate viljadena. See ei tähenda, et neid ei võiks värskelt süüa, kuid nende tugevus avaldub eriti hästi keetmisel.
Salatis määravad valiku tekstuur ja suurus
Värskesse salatisse sobivad tomatid, mis on meeldiva tekstuuriga ja säilitavad lõikamisel kuju. Kirsstomatid on mugavad, sest neid saab kasutada tervelt või poolitatuna. Suured lihakad viljad sobivad siis, kui soovitakse mahlaseid viile. Keskmise suurusega ümarad tomatid on kõige universaalsemad, sest neid on lihtne lõigata ühesuurusteks tükkideks.
Kui soovid aeda valida vaid ühe tomat-sordi, tasub eelistada universaalset viljatüüpi, mida saab süüa värskelt ja kasutada ka toiduvalmistamisel. Mitme taime jaoks seemneid valides on praktilisem kasvatada vähemalt üht kirsstomatit, üht suureviljalist salatisorti ja üht lihakat kastmetomatit. Nojuse tomatiseemnete valikus on eri värvi, kuju ja kasvutingimustega sorte nii kasvuhoonesse kui ka avamaale.
Kas värv näitab tomati happesust?
Kollaseid tomateid peetakse sageli vähem happeliseks, kuid mahedam maitse ei tähenda tingimata, et vilja tegelik happesus oleks konserveerimiseks piisavalt erinev. Kodusel hoidistamisel ei tohi ohutuse üle otsustada värvi või maitse põhjal. Tomatite happesus võib sorditi ja kasvutingimuste järgi varieeruda.
Pikemaajaliseks säilitamiseks tuleb kasutada kontrollitud retsepti ning järgida täpselt happelisuse, kuumutamise ja töötlemisaja juhiseid. Samad ohutusnõuded kehtivad nii punastele, kollastele kui ka vanadele pärandsortidele.
Seemneid valides arvesta ka kasvukohaga
Hea maitsega sort ei anna soovitud tulemust, kui kasvutingimused talle ei sobi. Enne ostmist tuleb kontrollida, kas taim on mõeldud kasvuhoonesse, avamaale, rõdule või potti. Samuti on oluline taime kõrgus, toestamise vajadus ja saagi valmimise aeg. Eesti lühema suve puhul võivad varasemad sordid anda kindlama tulemuse kui väga pika kasvuajaga tomatid.
Kõige praktilisem valik ei sõltu seega üksnes värvist. Salatisse tasub kasvatada mahlaseid kirsstomateid ja lihakaid suureviljalisi sorte, kastmesse aga tihedaid ploomtomateid. Punaste, kollaste ja tumedate viljade kombineerimine muudab nii kasvuhoone kui ka toidulaua mitmekesisemaks.