Väsimus on üks tihedamini esinevaid probleeme, millega arsti juurde pöördutakse. Põhjuseks võib olla rauapuudus, kuigi tihti ei osata väsimust rauapuudusega seostada. Rauapuudus on seisund, mida iseloomustab ebapiisav rauasisaldus organismis. 

Rauapuudus on sagedaseim aneemia ehk kehvveresuse põhjus. Kehvveresuse korral tekib kudedes hapnikupuudus kuna luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ja ei sünteesita piisavalt hapnikku transportivat hemoglobiini. Lisaks on raud oluline kudede taastumiseks ning toetab südame-, lihas- ja närvikoe talitlust. 

Rauapuuduse sümptomid

Oma rauavarusid tasub kindlasti kontrollida väsimuse, nõrkuse, energiapuuduse, tähelepanu-, mälu- ja meeleoluhäirete korral. Rauavaeguse sümptomiteks võivad olla ka peavalud, südame pekslemine ja hingeldamine juba väikesel koormusel, liigeste valulikkus, ebamugavustunne või krambid jalgades, nahaprobleemid, haprad küüned ja juuste väljalangemine.

Organismi rauavaru väljaselgitamine

Kehvveresusele viitavad hemogrammi analüüsis punavererakkude ehk erütrotsüütide arv ja hemoglobiini tase. Organismi rauavaru saab välja selgitada lihtsa vereprooviga, määrates rauavaru ehk ferritiini. Kui ferritiin peaks probleemile viitama, tuleb vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite. Olulise puuduse korral on aga tarvis tarvitada täiendavalt rauapreparaati.

Suurim riskirühm

Rauapuudus on väga laialt levinud probleem ning selle all võivad kannatada kõik inimesed olenemata soost ja vanusest, kuid suurim riskirühm on naised. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel kannatab rauapuuduse all umbes 25% maailma inimestest ning naistest iga viies, rasedatest aga iga teine. Tihti esineb naistel rauapuudus menstruatsiooni ja raseduse ajal. 

Suurem rauavajadus on ka imikutel ja kasvueas noorukitel. Rauavaegusaneemiast on rohkem ohustatud ka taimetoitlased ja sportlased, eriti just jooksjad. Rauapuudus alandab sportlaste hemoglobiinitaset, mispärast väsimus tekib kiiremini ja energia saab rutem otsa. 

Rauapuuduse leevendamine

Kasinate rauavarude korral suureneb organismi võime rauda siduda mitmekordselt. Näiteks raseduse ja imetamise ajal, kui naiste rauavajadus on suurem. 

Rauapuuduse suurim põhjustaja tänapäeval on rauavaene menüü. Paremini saab inimese organism raua kätte loomsetest produktidest, raskem on aga rauda omastada taimsetest allikatest. Lihas leiduvat rauda omastab organism 15–35% ulatuses, siis taimedest imendub vaid 5-8%.

Igasugune rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Parimad loomse raua allikad on maks, vereproduktid, tailiha, austrid ja muna, taimsetest aga spinat ja teised rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, pähklid ja maasikad. 

Raua imendumist organismis toetab C-vitamiin ja seda sisaldavad tsitrusviljad, näiteks apelsini- ja tomatimahl. Samas takistab raua imendumist piim, kohvi, tee ja täisteratooted. Samuti võib raua imendumist pärssida suures koguses tarbitud kaltsium.

Kui hemoglobiin on väga madal, siis ei maksa ainult toidust saadava raua peale lootma jääda, kindlasti tuleb alustada tõhusa rauatabletikuuriga. Meeles tasub pidada, et rauda ei tasu lihtsalt igaks juhuks iseseisvalt juurde võtma hakata. Kerge rauapuudus on ohutum kui selle ületarbimine. Organismi liigselt kuhjunud raud võib põhjustada südameveresoonkonna, maksa- ja kõhunäärmekahjustusi.